Kaart - Brest (Valgevene) (Horad Brest)

Brest (valgevene keeles Брэст, vene keeles Брест, poola keeles Brześć) on linn Edela-Valgevenes.

Linna nimekujud on veel Берасце (Bieraście [bj'erastje]; taraškievica: Берасьце) ning Бярэсце (Biareście [bjar'estje]; taraškievica: Бярэсьце).

Brest asub Bugi jõe paremal kaldal Muhhavetsi jõe suudmes ning on Bresti oblasti ja Bresti rajooni halduskeskus.

Linn on oluline transpordisõlm. Seda läbivad Läänemerd Musta merega ühendavad veeteed ning Moskvast Varssavisse suunduvad maanteed ja raudteed, mis on kunagised Nõukogude Liidu ja praegused Valgevene väravad lääne suunal.

Bresti ühendab Minskiga mitmerealine tasuline kiirtee.

Linn jaguneb administratiivselt kaheks rajooniks: Leninski rajoon ja Maskoŭski rajoon.

Algselt kaitses Bresti linna 11. sajandil ehitatud puidust linnus. Arheoloogilistel kaevamistel paljastus 4-meetrise kultuurkihi alt kaks tänavat ja elamute puidust seinad Umbes aastal 1319 läks Brest Leedu suurvürstiriigi koosseisu. Teda nimetati aastani 1921 ka Brest-Litovskiks (Брэст-Літоўск), kuna ta jäi Poola-Leedu riigis Leedu suurvürstiriigi (Litva) maadele. Ühe versiooni kohaselt olevat seal aastal 1382 uputatud linnast varju otsinud Birutė.

1569. aastal sai linn Poola osaks ja seda valitsesid Poola valitsejad.

1596. aastal sõlmiti seal Bresti unioon, mis kehtis pärast Poola jagamisi Venemaale läinud aladel 1840. aastani. Uniooniga sai suurvürstiriigi õigeusklike kirikupeaks Rooma paavst.

Bogdan Hmelnitski ülestõusu ajal 1648. aastal toimus ka Brestis Poola-vastane ülestõus. 1795 läks Brest kolmanda Poola jagamise käigus Venemaa keisririigile.